PILLIÕPE.EE
EESTI MUUSIKUD ///////////
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Minu isa on pianist, ema goreograaf. Isa rääkis, et kui olin vanaisa juures 4 aastaselt kitarri näinud teadsin kohe, mis see on ja olin ülimalt erutatud. Samuti pandi mind varakult, erinevaid pille õppima. Viiul, Cello, Klaver .Kui kuulsin esimest korda klaveril boogie-woogiet, tundsin end lausa kohustatuna samuti osata niimoodi teha.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Klaverit. Hiljem Kitarri. Kitarri valisin, kuna 16 aastaselt ei sobinud Klaver kuidagi rocki mentaliteediga ja tundus igav võrreldes. Kummaline, et jäingi kitarri mängima ja oman nüüd kümneid instrumente.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Konkreetselt, ilma Sven Kullerkuputa, ei oleks minust muusikut saanud. Tema oli minu klaveri õpetaja kuni 15 aastaseni. Muusikalised lemmikud on ikka muutunud. Hetkel köidab vana araabia muusika.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoi
da pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Surmahirm.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Mitte kaotada aega. Harjutada koguaeg nii, nagu oleks homme eksam ja kõik ikka veel õppimata.
Käesoleval lehel jagavad Eesti muusikud oma lugusid ja nõuandeid, millest mõtteid ja inspiratsiooni ammutada
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Mind tõid pillimängu juurde minu nooruses, 80-ndate alguses, uue lainena tegutsenud punk ja rockbändid. Nende muusika põhines lihtsatel kitarririffidel, enamasti olid lood üles ehitatud kolme nelja duuri baasil. Bändide erinevus seisneski nende väheste akordide muutmine maitsekaks muusikaks. Algajale kitarrihuvilisele oli selline lähenemine lihtsasti arusaadav ja kiirelt teostatav.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Kitarri poolt tekitavates helides on palju tundlikkust, ja kui vaja väga palju agressivust. Elektrikitarri valdamine on mitmekülgne protsess, see koosneb lisaks pillimänguoskusele veel helitehnika lisaefektide kasutamisest. Ilmselt seetõttu ongi huvitanud peamiselt elektrikitarr, aga ka akustiline kitarr, bass ja muud keelpillid nagu banjo ja mandolin.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Olen seisukohal, et parem on mängida tehniliselt nõrgemini, kuid omanäoliselt. Tehnika on õpitav. Mingeid tava-tüüpvõtteid kasutades on ka perfektne mäng igavapoolne. Kitarristidena on muljet avaldanud JJ Cale, Albert King, Johnny Marr, Jeff Beck, Jimi Hendrix, Dan Auerbach, Rainer Jancis, Villu Tamme, Mick Ronson, Brian Setzer, Scotty Moore, Bo Diddley, John Phil Wayne, Keith Richard jpt.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Mulle on muusika, pillimäng ja helikunst lisaks hobi, kus on väga palju avastamist. Erinevate puitude ja konstruktsioonide kõla, elektroonika iseärasused ning selle kokku sobitamine muusikaga on huvitav maailm. Rockmuusikas kasutatud instrumentide ja tehnika ajalugu pakub lõpmatult haaravat tegevust.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Pidev mängimine mõjub väga hästi, ilma selleta pole millestki rääkida. Ja harjutama ei pea heliredeleid, lihtsalt asju mis meeldivad. Kindlasti on kõigil mingid soovid, kuidas ja kuhu areneda või mida mängida. Kui harjutamiseks ennast pidevalt sundima peab, võib kahtlustada, et on valitud vale ala. Pilli mängimine peaks olema vabatahtlik soov. Asjast huvitudes tekkivad uued mõtted ning seejärel asutakse juba “omal rajal” teadlikumalt harjutama. Ka pilli valik on oluline, kitarrid, helipead ja võimendid on erineva heliga, tuleks endale sobiv välja selekteerida. Youtube pakub selleks piiramatult näiteid. Oma kõrv on kõige olulisem, seda tuleb usaldada.
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Ema rääkis, et kui ta mind alles ootas, pani ta kõrvaklapid oma kõhu peale ja lasi mulle Vivaldit. Seetõttu mulle meeldib möelda, et muusika juurde jõudsin ma embrüogeneesi faasis ehk siis, kui mul kõrvad arenesid. Ma usun, et algseks inspiratsiooniks on igal muusikul mingi ürgne kutse, mingi sõnuseletamatu sisemine tung, mis kas on või ei ole.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Kõigepealt alustasin viiuliga ja õppisin seda 8 aastat. Tänu viiuliõpingutele sujusid kindlasti ka minu bassiõpingud tunduvalt kiiremini, sest tänu viiuli ja klassikalise muusika mängimisele on mul hea kõrv, olen kannatlik ja teen nii kaua tööd, kuni tulemus käes. Klaverit olen õppinud alati põhipilli kõrvalt nii Kuressaare Muusikakoolis, Otsakoolis kui ka Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemias. Basskitarrini jõudsin alles 16-aastaselt ja esimene puudutus oli tõeline äratundmine.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Joni Mitchell, James Taylor, Jimmy Johnson, Gary Willis, Raul Vaigla, Robert Sundin, Allan Holdsworth, Jeff Beck, Ain Agan, Jaak Johanson, Jaak Tuksam, Johann Sebastian Bach, Weather Report, Sting, Steve Gadd, Chad Wackerman, Radka Toneff jpt
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Mul on alati eesmärk, kuhu ma tahan jõuda. Sellist hetke, kus ma mõtlen endamisi: "Wow, ma oskan kõike," ei tule mitte kunagi. Samas tuleb rahul olla sellega, kus ma olen ja mida oskan praegu, sest praegu ma ei saa olla ju kusagil mujal. Mind inspireerib hea muusika, ma lähen täiesti põlema, kui ma kuulan head rütmigruppi (näiteks Chad Wackerman-Jimmy Johnson-Allan Holdsworth) ja siis ma tahan kohe harjutada ning muusikat kirjutada. Bach ütles kunagi, et kui Jumal andis talle ande, siis tema töö on seda kasutada. Mul on samamoodi. Olen muusika eest tänulik, see on minu jaoks suur kingitus ja ma tahan teha tööd ja näha vaeva, sest ühel heal päeval see tasub ära.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Parim õpetaja on ikkagi muusika kuulamine! Kuula ja ürita järgi mängida! Kui ma 16-aastaselt esimest korda bassi koju viisin, siis ma võtsin maha Raivo Tafenau "Snowqueen" plaadi pealt "Some light" bassisoolo ja sealt kõik algas ... :) Õige pilliasend, sirge selg, lõdvestused, hea tuju ja aeglane tempo :)
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Minu vanemad on mõlemad pianistid, seega oli muusika juurde jõudmine väga loomulik. Pigem saabus alles hiljem üllatusena tõdemine, et kõik inimesed ei mängigi klaverit.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Klaver oli esimene ja on siiamaani minu põhiline instrument. Juba varakult tekkis huvi trummide vastu ja mingi aeg käisin ka tundides. Sain aga varsti aru, et hea taseme saavutamine ja hoidmine juba ühel pillil on väljakutse ja piirdusin klaveriga. Ega see valik alguses nii teadlik polnud. Nagu juba mainisin - kõik mängisid klaverit...
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Tiina Kurik oli minu esimene õpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis. Hea tehniline baas oli aluseks kõigele järgnevale. Karlsruhes Saksamaal jätkasin õpinguid Kurt Weileri juures. Tema jällegi lähenes mulle ise ideega, et aeg oleks tema juurest lahkuda ja uued väljakutsed leida - jättis sügava mulje pedagoogina. Stuttgarti ülikoolis õppisin Paul Schwarzi klassis. Rõhk oli alati oma enda loomingu ja väljenduse leidmisel, standardsed lahendused ei olnud variandid. Järgnesid mitmed õpetajad Kölnis, Londonis, New Yorgis - John Taylor, Django Bates, Kenny Barron, John Patitucci, Garry Dial. Põhilised mõjutajad on lõpuks ikkagi kaasmuusikud, kellega laval hetkes olla - Ari Hoenig, Dave Liebman, Ben Monder, Nguyen Le, Nils Petter Molvaer jpt.
Viimase paari aasta koostöö Dhafer Youssefiga on ühe lause vahetult enne igat kontserti mällu süüvinud "Lase mul lennata!". Kuidas seda õhtust õhtusse improvisatsioonis tekitada - see on väljakutse.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Vajalik on balanss üleüldiste tõekspidamiste ja väga konkreetsete kohustuste vahel. Põhisuuna kontrolliks on hea korduvalt küsida väga suuri küsimusi - miks, kellele, kuhu jne. Samas aitavad seda abstraktsust lahendada väga täpsed sihid - järgmine kontsert, salvestus, projekt.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Mulle on korduvalt abiks asjade üleüldise järjestuse teadvustamine: vajalik - võimalik - võimatu.
Algajana võib kellegi teise, kogenuma muusika esitus ja looming näida utoopiana ja mingil määral hirmutavana - seega nagu võimatu eesmärgina. Teha endale selgeks vajalikud sammud - pillimängu omandamiseks vajalik rutiin, sellele lisaks enese arendamine ja ka kunstilise visiooni väljatöötamine; sellele järgnevad võimalikud sammud - erinevad stiilid, muusikud, kohad, kogemused.
Kõik see on eelduseks, et lõpuks jõuda punktini, mis alguses võis näida võimatuna.
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Ju see miski liigub siis kuidagi õhus ringi ja puudutab sind märkamatult ning sa hakkadki muusikaga tegelema--nii juhtus minuga.
Jazzmuusika juurde viisid mind Tiit Paulus ja Lembit Saarsalu, kelle kontserti juhuslikult kuulama sattusin.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Olen Jõgeva lastemuusikakoolis õppinud mõned aastad akordioni, H.Elleri koolis natukene löökpille, Tiit Pauluse käest sain mõned eratunnid,aga pean end ikkagi autodidaktiks. Nüüd, vanemas eas, olen lõpetanud TÜVKA -s muusikaõpetaja bakalaureuse ja magistriõppe. Oma muusikuteed alustasin basskitarriga, siis mängisin trumme ja 17 aastaselt hakkasin kitarri mängima.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Olen kuulanud väga erinevat muusikat ja püüdnud saada võimalikult palju informatsiooni. Loetlen mõned nimed: Bach, Stravinsky, Debussy, Miles Davis, John Coltrane, Joe Zawinul, John McLaughlin, Pat Metheny, John Scofield, Bill Frisell, Joni Mitchell, Jaco Pastorius, Keith Jarrett, Jim Hall. Ansamblitest kindlasti Weather Report, Deep Purple, Led Zeppelin, Yes, Genesis. Eesti muusikutest püüan kuulata kõiki, et olla kursis, mis meie maal toimub. Rohkem on mind puudutanud Heino Eller, Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Tiit Paulus, Lembit Saarsalu, Sven Grünberg, Mai Agan, Riho Sibul, Jaak Johanson.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Põhiliseks mind käimalükkavaks ja ennast kogu aeg arendavaks jõuks on see, et ma armastan muusikat, armastan oma pilli mängida ja armastan elu.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Põhiline on soov ja tahe ning teine oluline asi on leida hea õpetaja-Meister, kes sind kohe õigele teele suunaks.
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Muusika huvitas mind vägagi varakult.Ja seda huvi märkasid vanemad ,kes mind muusika õpingutele suunasid.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Olen õppinud akordioni,kontrabassi,kaverit,trumme. Põhjuseid on palju. Trummid on alati meeldinud. Nendel instrumentidel suudan kõige paremini end väljendada.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Õpetajateks saavad olla tegelikult kõik ümbritsevad eeskujud.Kas siis eriala- õpetajad,kaasõpilased või siis kauged ja kättesaamatud superstaarid.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
See on kõige keerulisem teema elukestvas musitseerimises. Minu jaoks on motivaatoriteks sellised teemad:
1 uued väljakutsed:uued bändii,kontserdid,palad. Nii teiste kui iseenda poolt loodud algatused.
2 uudishimu, midagi ise teada ja kätte saada.
3 spontaansus mida iganes luua ja kombineerida.
4 ja peamine: rõõm tegevusest.
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Algõppes peab leidma kannatlikkust ja rõõmu. Olukord sarnaneb kõne õppimisele.Ladusat teksti meil enne ei tule kui tähed,sõnad,laused ja mõtted selgeks saavad. Kõne puhul on kannatlikkus inimese sisse programmeeritud.Muusika õppimise puhul mitte.Muusika on tugevatele ja sihikindlatele inimestele.
Kuidas Te muusika juurde jõudsite? Mis oli algne inspiratsioon?
Kuna minu mõlemad vanemad olid ka muusikud või siis vähemalt muusikaga seotud, siis see tuli kuidagi loomulikult. Koduses muusikavalikus olid näiteks Allan Holdsworth, Eric Clapton, Mezzoforte, Avicena, Tõnis Mägi, Ultima Thule jne. Hiljem, kui Muusikakooli astusin, andis minu õpetaja Tiit Paulus mulle kassettidel uut muusikat, mis mulle aina rohkem meeldima hakkas - Joao Gilberto, Stevie Wonder, Joe Pass, Wes Montgomery, Jim Hall, Bill Evans jne. Eks need allikad ongi kõik siin kirjas olevad nimed. Muidugi ei jäänud minust ka kaugele Nirvana, Metallica jne.
Milliseid instrumente Te oma elu jooksul õppinud olete? Miks just selle pilli või need pillid valisite?
Kui vanemad küsisid mingi hetk, et kas ma tahaksin muusikakooli minna, siis minu esimeseks vastuseks oli jah ja pilliks akordion. Isa aga suunas mu pigem kitarri poole. Ja nii ka jäi. Muusikakooli algaastatel mängisin ka sellises ansamblis nagu "Lithium" bassi. Me tehime koos ainult Nirvana covereid, tegelikult oli lahe. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias õppisin peale kitarri veel klaverit, bassi ja trumme ning laulda on ka mulle alati meeldinud.
Kes või mis on olnud Teie peamised mõjutajad pilliõppes ja muusikas üldisemalt – konkreetsed inimesed, bändid, ideed vm?
Esimesteks mõjutajateks on kindlasti minu õpetajad Tiit Paulus, Ain Agan ja Marek Talts ning nende poolt antud muusika - kõik eelpool nimetatud nimed, John Martyn, John Mayer, James Taylor, Joni Mithell, Kurt Rosenwinkel, Pat Metheny, Ben Monder, Bill Frisell, Kurt Elling, Blue Mithell, Freddie Hubbard, Brian Blade, Chet Baker, Pat Metheny, Chick Corea, Herbie Hancock, Christian Scott, Ed Bickert, E.S.T., Tom Harrell, Yellowjackets jne.
Millised on olnud Teie nipid või mõtteviisid selleks, et hoida pilliõppeks motivatsiooni ning järjepidevat tahtmist edasi areneda?
Minu jaoks aitab tihti mõne muusiku või ka mitte muusiku intervjuu. Võtan korra käed kitarrilt ära ja mõtlen järele. :D Mõned nimed kelle loenguid või vestlusi olen kuulanud Fred Jüssi, David Vseviov, Tõnis Kahu, Teemu Viinikainen, Sonny Rollins, Jim Hall, Bill Evans jne. Ühesõnaga kuulan, mida minu eeskujud kõigest sellest arvavad. Mind see aitab!
Mis oleksid Teie soovitused inimesele, kes täna on alles pilliõppega (näiteks Teie instrumendil) algusjärgus – mis on peamised asjad, millele tähelepanu pöörata?
Mina soovitan kuulata palju erinevat head muusikat, harjutada pilli, kuulata vestlusi, käia kontsertidel ja kõige olulisem on keskkond. See keskkond ja sõbrad, kus me oleme või elame, mõjutab meid kõige rohkem.
Kui valiksite välja ühe muusikapala, mis Teid kas üleüldse või siis viimasel ajal kõige enam inspireerinud/mõjutanud on, siis milline see olla võiks?
Võibolla Wolfgang Muthspiel/Brian Blade duo ja looks võiks olla "Gnadenwald".
